E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

                                                                            HACKER HOWTO
                                                                                 Minu arvamus


Lugesin just praegu Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO läbi ja tahan öelda ,et esimene osa sellest (kus on peamiselt "filosofilised" mõtted) on kirjutanud mingi hikka kes tahab ,et kõik "hakerid" olid nagu tema. See on kirjutatud niimoodi ,et sa pead alnult tegeleda "problemi lahendisega" ja kõik teine elus ei ole vajalik. Ma tahan teie pilku panna ühele väga hea näitele."Otherwise you'll find your hacking energy is sapped by distractions like sex, money, and social approval.". Sex? Really? Ma oskan veel öelda raha ja sotsial asendise pärast ,et võib olla pole mõistlik hakerile saada kõrge töökoht ,kus ta ei lahendab temale huvitavad probleemi. Aga mis tegi sex, et autor panneb tema ühele rease rahaga ja sotsial asendusega? Tal on problem sellega?=)
Mul oli väga hea ajalugu õpetaja ja tema töökohal oli selline tabel "Maaled on minu elu,aga minu elu ei ole vaid maalid.". Ta tegeles veel basketbolliga, lapselaagridega ja õppetas meile ajalugu ja tuli kooli pärast 10 aastat narkopolitseinikus töödes. Ma tahan öelda ,et kui inimene tõsiselt tahab elada ,siis ta peab mittekülgselt seda läbielada. Aga mul on tunne ,et autor mittemidagi teisi ellus ei näinud. Ma tean ,et Eric S. Raymond on suure pärane spetsialist IT valdkonnas. Aga see HOWTO on tehtud nendele ,kes veel ei tea mida elus teha, aga on nii kirjutatud ,et mitte midagi nad ei proovi.

Комментарии

Отправить комментарий

Популярные сообщения из этого блога

Teema 6 Piiratsus ja Privatsus

Изображение
Teema 6 Piiratsus ja Privatsus Reformid, reformid ja reformid. See on kõik mis ma näen raamatus The Case For Copyright Reform. Tuleb meeles pidada ,et see raamat on kirjutatud 2012 aastal ja tänapäevane situatsion on täesti teine.  PIRATIMINE ON VÄHE MÕÕTELINE. Tänapäeval inimesed piirativad täesti vähem, kui 10 aasta tagasi. Nendele on lihtsam osta 1-kuu abominenti mingi servisil (näiteks Spotify) ja tal on kõik kontent mida ta tahab. Muusikad piirativad tänal päeval ainult need kes tahavad kuulata see Lossless,ja ikkagi nendele on tehtud servis BandCamp ,mis aitab laadida alla Lossless autorist ja hinnad seal on täesti dimokratikat (1 dollar) ja võib kuulata seal muusikat ilma mingi reklami tasuta. Filmidele käib sama lugu. USA-as tänapäeval võib osta Netflix 1-kuule 12 dollarite vastu mis nendele on kopeikad. Servisede pärast pole palju mõõte piiratida mida juhul kui sul on ju mingeid raha. Selline tendensi või ikkagi näha RU-nettis kus paljud trekirid on peaegu surnud ja ned mis ve
Далее...

E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Изображение
  E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid Sotsiaalne insener on kõige võimsam vahend häkkimise täiustamiseks. Paljud turvasüsteemid on selle häkkimismeetodi suhtes haavatavad asjakohase väljaõppe puudumise tõttu. Ja isegi korraliku väljaõppe korral pole 100% garantiid, et mõni tähelepanematu töötaja ei ava viirusfaili. Sotsiaalne insener on lähenemine, kui häkitakse mitte süsteemi ennast, vaid kasutajat ennast. Võib juhtuda, et kasutaja teeb kõik, mida pahameelsed inimesed räägivad, eksitades teda teise kasutajana või avab viirusfaili, arvates, et saatja on tema sõber. Võib juhtuda, et häkkimine toimub ilma ühe koodireata, vaid ainult kasutaja endaga suheldes. Ja sotsiaalne insener ei piirdu ainult IT-sfääriga, vaid mis tahes muuga, nii et seda oskust võib pidada kasulikuks. Mitnicki valemis on sotsiaalne insener kohe koolituses ja reeglites. Lõppude lõpuks on mõlema kordaja eesmärk püüda piirata kasutaja lolluste tegemist ja sellele järgnevat ettevõtte andmete lekkim
Далее...

Teema 2

Изображение
  Nähtused interneti varasemast ajaloost: Mida kasutatakse veel tänapäevalgi? Mis on tänapäeval pildilt kadunud? Pilgust on kadus seeline tehnologia nagu  Dial-up. Dial-up moodemid olid popularsed 1990 aastatel, sest nad aitaksid looda interneti juhendus kodutelefoni kaudu. Ühindusi maksimaalne kiirus oli 56kb/s ja kasutaja maksis aega pärast ja temale oli vaja osta spetsialne modem. Dial-up modeemid kaotasid oma aktualsusi, kui DSL sai odavamaks ja laem levinud. Tänapäeviti me kasutame seeline seadme nagu Ethernet. Ethernet pole ainult kabel ,aga täis tehnologia perekond mida kasutatakse LAN,WAN ja MAN ühindisel. Etherneti ajalugu on pääris pikk. Etherneti arendas firma Xerox (Firma,kuidas mulle tundub,on arenenud kõike mis me kasutame) umbes 1974 aastal ja patenteris 1975. Juba 1980 aastal Etherneti tip kiirus oli 10 Mbit/s (ma ei saa aru milleks nendele selline kiirus oli vaja 1980 aastatel). Praegune maksimalne kiirus standartis IEEE 802.3ba võib olla 100Gbps/s. Kasutatud allikad:
Далее...